Täna vihastasin enda peale – üle mitme-setme aja – päris korralikult. Ja mitte mõne tühise asja peale, vaid ühe oma allesjäänud sõltuvuse peale. Milleks on sigarid. Ma olen viimasel ajal suitsetamist maha jätnud niipalju kordi, et ajab juba ennast ka naerma. See on muidugi naer läbi vihapisarate, sest ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et nii lihtsast asjast nagu suitsetamine, jagu ei saa.
Kuna mul oli tubakas taskust lõppenud ja poodi ka ei viitsinud minna, hakkasin mõtlema, et viha kui selline on ju omaette huvitav nähtus. Misasi üldse on viha?
Viha on intensiivne emotsioon, mida iseloomustab tugev pahameel, ärritus või vaenulikkus. See on loomulik ja sageli normaalne inimlik reaktsioon olukordadele või inimestele, mida tajutakse ohtlikena, ebaõiglastena või ähvardavatena. Viha võib varieeruda kergest ärritusest kuni tugeva raevuni. Millest viha koosneb?
Viha füsioloogilised aspektid:
Hormoonid ja kemikaalid: Kui inimene vihastab, vabaneb kehas stressihormoone nagu adrenaliin ja kortisool. Need hormoonid valmistavad keha ette "võitle või põgene" reaktsiooniks.
Südame löögisagedus ja vererõhk: Viha korral tõuseb südame löögisagedus ja vererõhk, mis aitab kehal kiiremini reageerida.
Lihaspinge: Lihased pingestuvad, mis valmistab keha ette võimalikuks füüsiliseks tegevuseks.
Hingamine: Hingamine muutub kiireks ja pinnapealseks, et suurendada hapniku juurdevoolu lihastesse.
Viha psühholoogilised aspektid:
Tunded: Vihaga võivad kaasneda tunded nagu pettumus, solvumistunne, abitustunne või alandustunne.
Mõtted: Vihastunud inimene võib mõelda irratsionaalselt või negatiivselt, sageli keskendudes sellele, mis on valesti või ebaõiglane.
Käitumine: Viha võib väljenduda erineval viisil – verbaalselt, näiteks karjumise või ropendamise kaudu, või füüsiliselt, näiteks asjade viskamise või isegi vägivaldse käitumise kaudu.
Viha põhjused:
Viha võib vallandada mitmesugused tegurid, sealhulgas:
Isiklikud kogemused: Pettumused, solvangud või ebaõiglane kohtlemine.
Stress ja väsimus: Krooniline stress ja kurnatus võivad suurendada ärrituvust ja viha.
Sotsiaalsed ja kultuurilised normid: Mõned kultuurid ja sotsiaalsed keskkonnad võivad soodustada agressiivsemat või kaitsvamat käitumist.
Traumad ja eelnevad kogemused: Varasemad traumaatilised kogemused või lapsepõlvetraumad võivad mõjutada viha taset ja reageerimist.
Viha roll ja funktsioon:
Kuigi viha peetakse sageli negatiivseks emotsiooniks, on sellel ka olulised – positiivse alatooniga – funktsioonid:
Enesekaitse: Viha võib olla loomulik kaitsemehhanism, mis aitab inimestel ennast kaitsta ohtude eest.
Motivatsioon: Viha võib motiveerida inimesi muutusi tegema ja ebaõigluse vastu võitlema.
Suhtlemine: Viha väljendamine võib anda teistele märku, et midagi on valesti ja vajab tähelepanu.
Viha kontrollimine ja väljendamine:
Viha kontrollimine ja tervislik väljendamine on olulised oskused, mis aitavad vältida negatiivseid tagajärgi:
Teadlikkus: Teadlikkus oma emotsioonidest ja nende vallandajatest aitab paremini viha juhtida.
Väljendamine: Tervislik viha väljendamine tähendab oma tunnete ja vajaduste selget ja lugupidavat suhtlemist.
Toimetulekustrateegiad: Lõdvestustehnikad, füüsiline aktiivsus ja probleemide lahendamise oskused aitavad viha kontrolli all hoida.
Üks lahe asi, mis praegu meelde torkas, on koolitustelt õpitud ”viha jäämägi”. "Viha jäämägi" on kontseptsioon, mida kasutatakse sageli psühholoogias ja emotsionaalses teraapias, et aidata inimestel mõista, et viha on sageli ainult pealispindne emotsioon, mis varjab sügavamaid ja keerulisemaid tundeid. Nagu jäämägi, millest on vee peal nähtav ainult väike osa, samas kui suurem osa jääst on vee all, võib viha olla vaid väike osa suuremast emotsionaalsest jäämäest.
Viha jäämägi kujutab viha kui jäämäe tippu, mis on kergesti nähtav ja tuntav. Vee all peituvad aga sügavamad tunded ja probleemid, mis võivad viha põhjustada. Siin on mõned tunded ja kogemused, mis võivad viha all peituda:
Kurbus: Sügav kurbus või lein võib viha all peituda, eriti kui inimene tunneb, et ta ei saa oma kurbust otseselt väljendada.
Hirm: Hirm millegi ees, näiteks tuleviku, muutuste või kaotuse ees, võib viha kergesti maskeerida.
Pettumus: Kui asjad ei lähe ootuspäraselt või eesmärgid jäävad saavutamata, võib see pettumus avalduda vihana.
Häbi ja süütunne: Kui inimene tunneb häbi või süüd mingi teo või olukorra pärast, võib see sageli väljenduda vihana enda või teiste vastu.
Abitus ja lootusetus: Kui inimene tunneb, et ta ei suuda olukorda muuta või kontrollida, võib see tunde väljenduda vihana.
Võõrandumine ja üksildus: Kui inimene tunneb end eraldatuna või üksildasena, võib see emotsioon väljenduda vihana.
Kuidas ”viha jäämäe” kontseptsiooni kasutada:
1. Teadlikkus ja eneseanalüüs: Kui tunned viha, proovi peatuda ja küsida endalt, mida sa tegelikult tunned. Mis võib olla viha all peidus? Kas on mõni teine emotsioon, mida sa tunned, kuid mida on raskem väljendada?
2. Emotsioonide teadvustamine: Harjuta oma tunnete teadvustamist ja nimetage need. See võib aidata sul mõista, mis tegelikult toimub ja kuidas paremini reageerida.
3. Turvalise keskkonna loomine: Leia turvaline koht ja toetavad inimesed, kellega saad oma sügavamaid tundeid jagada. Teraapia või nõustamine võib olla väga kasulik.
4. Väljendamine ja kommunikatsioon: Õpi väljendama oma tundeid viisil, mis on konstruktiivne ja lugupidav. See võib aidata sul vältida viha eskaleerumist ja parandada suhtlemist.
5. Toimetulekustrateegiad: Kasuta erinevaid toimetulekustrateegiaid nagu hingamisharjutused, meditatsioon, füüsiline aktiivsus ja lõdvestustehnikad, et hallata viha ja sellega kaasnevaid sügavaid tundeid.
Näited “viha jäämäe” analüüsist:
Tööalane stress: Kui sa tunned end vihasena töökaaslase peale, võib tegelik põhjus olla hirm kaotada töökoht või tunne, et sind ei hinnata piisavalt.
Suhted: Kui tülitsed sageli oma partneriga, võib viha all peituda tunne, et sind ei mõisteta või austata piisavalt.
Igapäevaelu: Kui sa ärritud väikeste asjade peale, nagu liiklus või ootamine järjekorras, võib see olla märk, et oled stressis või kurnatud ja vajad rohkem puhkust ja enesehooldust.
Kokkuvõte
”Viha jäämäe” kontseptsioon aitab mõista, et viha on sageli vaid pealispindne emotsioon, mis varjab sügavamaid ja keerulisemaid tundeid. Teadvustades ja uurides neid sügavamaid tundeid, saame paremini mõista oma emotsioone ja leida tervislikke viise nendega toimetulekuks.
Neid ridu kirjutades tunnen praegu, kuidas kirjutamine ja mõtisklemine panid unustama iha tubaka järele. Seega sai veelkord tõestatud, kui tõhus relv sõltuvustega võitlemise vastu on sobivate asendustegevuste leidmine.
Commentaires