...võid saada aimu, millisena kuuldub põrgu eeskoda. Ma olen ise hästi vaikse eluviisiga inimene ja eeldan loogiliselt, et ka teised majalised peavad vaikusest lugu. Ma saan loomulikult arus sellest, kui keegi kolib või naabrite titt on haigeks jäänud ja kipub lohutamatult nutma. See on normaalne, kortermajas ei saagi eeldada metsavaikust.
Ent mida teha siis kui kõrvalt naabrite koer on üksinda koju jäänud ja loom hakkab üksildusest ja kurbusest täiel rinnal uluma? Kole kogemus, võin omalt poolt kinnitada.
Teine pull perekond elab minu peal. Ma ei ole neid isiklikult paljajalu näinud, ent mulle tundub, et neil on varvaste asemel kabjad. Kui samme astutakse, siis ikka väga kõvade põntsudega. Ja lisaks mängivad nad huvitavat mängu stiilis „lükkame enne voodisse minemist sohva ühest toanurgast teise“ või vähemalt kukutavad nad tooli või mingi muu raske eseme mitu korda ümber. Ja nii igal jumala ööl. Mida nad seal päriselt kolistavad ja müristavad, jääb mõistagi lahendamata saladuseks.
Jätsin kirsikeseks tordi peale minu all elavad ukrainlased. Kuidas ma tean, et nad on just sellest rahvusest? Sest kogu perekond suhtleb omavahel täiesti kõrist karjudes. Isegi siis, kui lähen koridori, võib kohe kindlaks teha, kas altpere on kodus. Esiteks muidugi kisa-kära, teiseks võimas poslamasla (päevalilleõli) lõhn koridoris. Perekonnas on kaks last, kes, mul on selline tunne, sõidavad tõuksidega kodus ringi ja muidugi mängivad omavahel palli. Müts, müts, mütaki, kisamine, ja jälle mütsutamine. Kellaaegadest ei pea nad samuti eriti lugu, pere ärkab kell kaheksa hommikul ja uinub pool kaks öösel. Paraku olen ma üsna veendunud, et nad ei loe Riigi Teatajat, kus on selgelt öeldud, et öörahu on 1. septembrist kuni 31. maini ajavahemikul 23.00-07.00; 1. juunist kuni 31. augustini ajavahemikul 24.00-06.00.
Mis mind aga kõige rohkem nörritab, on see, et nad ei tervita. Muidu on trepikojas kirjutamata seaduseks, et kohtudes öeldakse eesti keeles tere, seda teevad ka venelased. Aga ukrainlased põrnitsevad otsa ja isegi ei nooguta. Väike asi, aga piisav selleks, et tuju alla tõmmata.
Mida siis teha, kui naabrid on sattunud lärmakad rähklejad? On olemas mõned võimalused, mida võiks proovida.
1. Rahulik ja sõbralik suhtlemine
Kõige esimene samm on tihti lihtsalt oma mure naabritega sõbralikult läbi arutada. Paljud inimesed ei ole teadlikud, et nende tegevus teisi häirib.
Vestluse algatamine: Katsu leida rahulik aeg, kui nad ei ole parasjagu lärmakad, ja lähene neile heatahtlikult. Võid öelda midagi sellist: "Tere! Kas saaksite natuke vaiksem olla, kuna mul on raskusi magama jäämisega?" või "Teie muusika on veidi vali ja häirib mind."
Konkreetsuse ja viisakuse olulisus: Ole konkreetne ja too näiteid selle kohta, millal ja milline müra sind häirib (näiteks hilised peod, kõva muusika). Samas, ole viisakas ja anna märku, et mõistad, et kõik vajavad oma ruumi. Muidugi suureks probleemiks võib kujuneda keelebarjäär, aga lihtsamad asjad saab üldiselt eesti-vene-inglise-kehakeele segakeeles korda aetud.
2. Helikindluse parandamine
Kui müra on pidev ja vestlemine ei anna soovitud tulemust, võib olla kasulik investeerida mõnda helikindlamaks muutmise lahendusse:
Tihendatud uksed ja aknad: Kontrolli, kas su uksed ja aknad on tihedalt kinni ning vajadusel võid kaaluda nende tihendamist.
Vaibad ja tekstiilid: Pehmed materjalid, nagu vaibad, kardinad ja pehmed mööblitükid, aitavad neelata müra.
Kõrvaklapid ja valge müra masinad: Kasuta mürakindlaid kõrvaklappe või valge müra masinat, mis aitab neutraliseerida häirivaid helisid. (Valge müra on spetsiaalne helitüüp, mis koosneb laia sagedusspektri ühtlasest helijõust. See tähendab, et see katab kogu kuuldava helisageduse ala ja summutab taustamüra, pakkudes ühtlast ja monotoonset heli. Seda kasutatakse tihti selleks, et aidata inimestel lõõgastuda, keskenduda või uinuda, kuna see võib blokeerida teisi häirivaid helisid keskkonnas, näiteks liiklusmüra, naabrite hääled või muud valjud helid).
3. Korteriühistu või maja haldajaga ühenduse võtmine
Kui probleem püsib ja sa ei saa naabritega lahendust leida, võib olla aeg kaasata kolmas osapool:
Korteriühistu või maja haldaja: Kui elad kortermajas, teavita korteriühistut või maja haldajat probleemist. Paljudel ühistutel on reeglid müra ja rahuaja kohta ning nad võivad aidata vahendada olukorda või rakendada vajalikud meetmed.
Kirjalik kaebus: Mõnikord võib kirjalik kaebus olla kasulik. Kirjelda kaebuses müra olemust ja selle mõju sinu elule, tuues konkreetseid näiteid (näiteks kellaajad, müraallikad).
4. Ametlikud sammud ja seaduslikud õigused
Kui eelnevad meetodid ei toimi, võib olla vaja astuda ametlikke samme.
Kohalikud eeskirjad ja seadused: Uuri kohalikke eeskirju müra kohta. Enne kirjutasin, et tegelikult on täitsa ametlikult määratud öörahu ajad. Kui naabrid rikuvad neid, on sul õigus pöörduda vastavate ametkondade poole.
Politseisse pöördumine: Kui müra on tõsine ja korduv, eriti kui see toimub väljaspool lubatud aegu, võid pöörduda politsei poole. Politsei sekkub tavaliselt öörahu rikkumiste korral.
Õiguslikud sammud: Kui tegemist on korduva ja tõsise probleemiga, mis ei lahene muude meetmetega, võib kaaluda juriidilist sammu, näiteks müra kaebuse esitamist kohtusse.
5. Läbirääkimised ja kokkulepped
Kui sa saad aru, et naabritel on näiteks mõni tavaline, kuid lärmakas tegevus (näiteks pillimäng või tööriistade kasutamine), võite proovida saavutada kokkuleppe kindlate kellaaegade osas.
Ajapiirangute määramine: Võid naabritega kokku leppida teatud ajavahemikus, millal nad saavad olla veidi valjemad, ilma et see sind häiriks. Näiteks tööpäevadel päevasel ajal, kui sind pole kodus.
6. Positiivne suhtumine ja paindlikkus
Lärm on elu osa, eriti tihedalt asustatud kohtades. Mõnikord tuleb aktsepteerida, et täielikku vaikust pole võimalik saavutada. Oluline on leida tasakaal ning olla paindlik seal, kus võimalik.
Kokkuvõtteks. Lärmakate naabritega toimetulek algab tavaliselt sõbralikust ja rahulikust suhtlusest. Kui see ei toimi, on võimalik rakendada muid lahendusi nagu helikindlus, korteriühistu kaasamine või äärmuslikematel juhtudel ametlikud ja seaduslikud sammud. Sageli toovad kannatlikkus ja konstruktiivne suhtlemine parima lahenduse.
Comments