top of page
arengulugu

Kas muutuste tegemine on väike kriis?

Mulle ei meeldi muutused. Ma ei ole oma olemuselt konservatiiv, pigem üsna liberaalsete vaadetega. Lihtsalt, igasugused muutused minu elus ja minu ümber tekitavad suurt stressi. Sellepärast muutun alati, kui keegi küll tuleb, pisut ärevaks. Mille pagana pärast on vaja diivanit nihutada pelgalt sellepärast, et see on samal kohal olnud kaks aastat! Või milleks pean ära ajama habeme kui Jõuluvana meenutav karvapall näos ajab ka asja ära. Aga on inimesi, kes elavadki muutuste ootuses. Nad vahetavad riideid, töökohti, mööblit, partnerit, söögikohti ja teab mida veel. Nende ümber on pidev virrvarr. Minu jaoks on see tühja tuule tallamine ja puhas stress.

 

Miks ma tunnen alati muutuste ees ebakindlust, isegi hirmu? Olen aru saanud, et selleks annavad põhjuse järgmised komponendid:

Muutuste tegemine, olgu need siis isiklikus elus või organisatsioonis, võib tõepoolest tunduda väikese kriisina. Muutustega kaasneb sageli ebakindlus, hirm tundmatu ees ja vajadus lahkuda mugavustsoonist, mis kõik võivad tekitada stressi ja ärevust.


Miks muutused võivad tunduda kriisina?

  1. Mugavustsooni raputamine:

    • Me harjume teatud rutiinide ja olukordadega, mis pakuvad turvatunnet ja kindlust. Muutused sunnivad meid sellest turvatsoonist välja astuma ja kohanema uute olukordadega.


  2. Ebakindlus ja hirm:

    • Muutused toovad sageli kaasa ebakindlust tuleviku suhtes. Inimesed võivad karta, et nad ei suuda uue olukorraga kohaneda või et see toob kaasa ootamatuid probleeme.


  3. Kaotuse tunne:

    • Isegi positiivsete muutuste puhul võib esineda kaotuse tunne, kuna miski tuttav ja turvaline asendatakse millegi uuega. See võib põhjustada emotsionaalset valu või leina.


  4. Vajadus õppida ja kohaneda:

    • Muutused nõuavad tihti uute oskuste või teadmiste omandamist, mis võib olla keeruline ja ajakulukas. See võib tekitada tunde, et olukord on kontrolli alt väljas.


Kuidas muuta kriisi tunnet kasvu võimaluseks?

  1. Teadlikkus ja aktsepteerimine:

    • Esimene samm on tunnistada, et muutused on loomulik osa elust ja neid tuleb aktsepteerida kui võimalust kasvada ja areneda.


  2. Järkjärguline lähenemine:

    • Kui võimalik, tee muutusi järk-järgult. See annab rohkem aega kohanemiseks ja vähendab ärevust. Väikesed sammud võivad viia suurte muutusteni ilma, et see tunduks üle jõu käivana.


  3. Toetuse otsimine:

    • Räägi oma tunnetest ja muredest sõprade, pereliikmete või kolleegidega. Tugivõrgustik aitab keerulisi perioode kergemini läbi elada.


  4. Positiivse mõtteviisi arendamine:

    • Püüa keskenduda muutuste positiivsetele külgedele. Näiteks, kuidas need võivad tuua uusi võimalusi, paremaid tingimusi või isiklikku kasvu.


  5. Järjepidev õppimine:

    • Näita valmisolekut õppida ja kohaneda. Muutuste ajal on oluline olla paindlik ja avatud uutele ideedele ning teadmistele.


  6. Stressi haldamine:

    • Kasuta stressi haldamise tehnikaid nagu meditatsioon, hingamisharjutused või regulaarne füüsiline aktiivsus, et säilitada emotsionaalne tasakaal.


Eelnevast tooks eraldi välja nipi, mis mind ennast kõige rohkem aitab. See on muutusele järkjärguline lähenemine. Ma ei võta muutust ette suure hurraaga ega ürita seda ühekorraga lahendada. Kui näiteks on tarvis kappi ühest nurgast teise liigutada, teen kõigepealt tühjaks ühe sahtli. Siis uimerdan ringi ja teen muid asju, misjärel teen asjadest tühjaks teise sahtli. Ja sedasi, jupikaupa, saan lõpuks vastumeelse ülesandega ühele poole.

 

Kui mul on vaja ennast motiveerida muutust ette võtma, lähenen ülesandele läbi praktiliste küsimuste. Kui vastused käes, olen selle muutuse vajalikkuse endale ära põhjendanud ja töö muutuse kallal sujub palju lihtsamalt. Siin on mõned küsimused, millest võib abi olla:


Küsimused muutuste mõistmiseks ja juhtimiseks


  1. Mida see muutus minult nõuab?

    • Kas ma pean omandama uusi oskusi, muutma oma harjumusi või kohandama oma mõtteviisi?

  2. Millised on minu kõige suuremad hirmud seoses selle muutusega?

    • Mida ma kardan kaotada või mille ees tunnen ebakindlust?

  3. Millised on võimalikud positiivsed tulemused sellest muutusest?

    • Kuidas võib see muutus mulle kasuks tulla, nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis?

  4. Milliseid ressursse või toetust mul on vaja, et selle muutusega toime tulla?

    • Kas ma vajan abi sõpradelt, perelt, kolleegidelt või professionaalset nõustamist?

  5. Kuidas olen varem sarnaste muutustega toime tulnud?

    • Milliseid strateegiaid kasutasin varem ja kas need töötasid? Kuidas saan neid strateegiaid nüüd rakendada?

  6. Milliseid väikeseid samme saan kohe teha, et selle muutusega alustada?

    • Kas on võimalik jaotada suurem muutus väiksemateks, juhitavamateks osadeks?

  7. Kuidas saan säilitada motivatsiooni ja keskendumise protsessi käigus?

    • Mis mind motiveerib? Kas saan endale seada vahe-eesmärke, mis hoiavad mind rajal?

       Lõpetuseks mõned harjutused, mis aitavad õppida muutustega paremini toime tulla:


Harjutused muutustega toimetulekuks


  1. Visualiseerimisharjutus:

    • Võta aega, et sulgeda silmad ja kujutada ette, kuidas muutus sinu elus toimub. Kujuta ette, millised on sammud, mida astud, ja millised on tulemused. Keskendu positiivsetele külgedele ja sellele, kuidas see muutus sind paremaks muudab.

  2. Mõttemustrite kaardistamine:

    • Kirjuta üles kõik oma hirmud ja ebakindlused seoses muutusega. Seejärel vaata neid üle ja proovi leida ratsionaalseid vastuseid või lahendusi igale murele. See aitab vähendada ärevust ja näha olukorda selgemalt.

  3. Positiivsete mõjude päevik:

    • Hoia päevikut, kuhu kirjutad üles iga päev midagi positiivset, mis muutusest tuleneb. See võib olla midagi väikest või suurt, kuid aitab sul keskenduda muutuse positiivsetele aspektidele.

  4. Lõdvestusharjutused:

    • Praktiseeri sügavat hingamist, meditatsiooni või lihaste lõdvestamise tehnikaid, et vähendada stressi ja ärevust, mis muutustega kaasneb. Lõdvestunud meel aitab sul paremini keskenduda ja teha mõistlikke otsuseid.

  5. Väikesed võidud:

    • Jaga muutuse protsess väiksemateks eesmärkideks ja tähista iga saavutatud sammu. See aitab hoida motivatsiooni ja näha muutuse progressi.

  6. Tugivõrgustiku loomine:

    • Leia inimesi, kes saavad teid toetada ja julgustada muutuste ajal. See võib olla sõber, mentor või terapeut. Jaga oma muresid ja edusamme nendega.

 

169 views

Recent Posts

See All

Kuidas jõulud üle elada?

Jõulud on minu jaoks suur stress. Kõik sellel pühadeajal tekitab ärevust: mida panna jõululauale, kuidas vältida ülesöömist, kust leida...

Mida teha, kui sul on ATH?

Viimasel ajal on räägitud palju aktiiivsus- ja tähelepanuhäirest (edaspidi ATH). Päris mitmel tuttaval on see olnud juba aastaid ja...

Mida teha, kui partneri huvi raugeb?

Mõned päevad tagasi kurtis üks naisterahvas, et tal on oma mehega jama. Päris täpselt ei saagi aru, milles peitub probleem, aga miskit on...

Comments


bottom of page